Leinapäev - Pensionireform lükkus edasi

Eile, 13. juunil, oli Riigikogus teisel lugemisel kogumispensionide seadus. Kahjuks seda vastu ei võetud ning  pensionifondide teke lükkub sügisesse. Siiski on teema aktuaalne ja vajab autori arvates selgitustööd. Mida  ikkagi tähendab pensionireform ja kuidas ta igat indiviidi mõjutab?

Kolme-samba-süsteem

Maailmapanga soovitusel kasutatakse erinevate pensionisüsteemide võrdlemisel nö kolme-samba süsteemi. Kogumispensionide seadusega olekski Eestis tekkinud viimane, puuduolev sammas. Sammaste kirjeldused on lühidalt järgnevad:

I sammas

Riigi poolt korraldatav kohustuslik süsteem, kus iga töötaja maksab teatud osa oma palgast sotsiaalfondi, mille arvelt finantseeritakse praeguseid pensionäre. Sisuliselt toimub põlvkondadevaheline rikkuse ümberjaotamine. Kui pensionäre on rahvastikus suhteliselt vähe, siis on see süsteem väga hea, kuna suur hulk töötajaid saab üleval pidada väikest hulka pensionäre. Kui aga demograafiline situatsioon muutub, siis osutub, et pensionäride inimväärikas ülalpidamine muutub praegustele töötajatele väga koormavaks. Ka Eestis toimib I sammas. Kõikide töötajate pealt maksavad tööandjad 20% palgast sotsiaalmaksu. Seega on tegemist tööandja maksuga ning töötajaid see otseselt ei puuduta (v.a. FIEd).

II sammas

Kohustuslik pensioni kogumine investeerides pensionifondidesse. Iga töötaja on kohustatud maksma teatud osa oma palgast kohustuslikku pensionifondi. Sisuliselt toimub investeerimine riigi sunni mõjul. Kogutavaid vahendeid saab töötaja kasutada oma pensionile jäädes. Eestis seda süsteemi hetkel ei ole. Riigikogu menetluses oleva eelnõu kohaselt peavad töötajad investeerima 2% ning tööandjad 4% töötaja nimel pensionifondi. Samas ei muutu tööandja maksukoormus, sest II sambaga liitunud töötajate sotsiaalmaks väheneb 4% võrra 16%-ni. Liitumine saab kohustuslikuks kõikidele tööturule sisenejatele; praegustele töötajatele on liitumine vabatahtlik.

III sammas

Vabatahtlik pensionilisa kogumine pensionifondi või pensionikindlustusse. Iga inimene võib lisaks eelnevale kahele sambale investeerida täiendavaid vahendeid. Tavaliselt motiveerib riik seda tegevust täiendavate maksusoodustustega. Ka Eestis toimib juba paar aastat III sammas. Eksisteerivad mõned pensionifondid ning pensionikindlustust pakuvad kõik peamised elukindlustusseltsid. Esineb ka maksusoodustus: 15% ulatuses võib III sambasse investeeritud summasid maha arvata oma maksustatavast tulust. Teiste sõnadega: Investeerides kuni 15% oma brutopalgast, annab riik selle arvelt tulumaksu tagasi.

(Pseudo)Probleemid

Maksukoormuse tõus

Tihti on argumenteeritud, et kogumispensionide rakendamine tähendab töötajate maksukoormuse tõusu. Siinkirjutajale jääb arusaamatuks, kuidas sellisele järeldusele tullakse. Mis väheneb, on iga kuu kätte saadav rahasumma. Mis suureneb, on inimese varandus. Töötaja ei loobu mitte millestki - vastupidi - ta investeerib oma nimel 2% oma palgast ning tööandja annab talle veel 4% palgast juurde. Vaatleme seda lihtsa näite abil:

Olgu kaks töötajat ja mõlema brutopalk 10 000 kr kuus

Seega võib väita, et II sambaja mitteliitujad võidavad 148kr likviidseid vahendeid, kuid loobuvad 452kr täiendavast rikkusest. Millisest maksukoormuse tõusust on siin võimalik rääkida? Pigem loobuvad mitteliitujad iseenda pensionitest praeguste pensionäride kasuks.

Kulukas finantseerimine

Nagu eelnevalt näha väheneb sotsiaalmaks liitujate arvel 4% võrra. Seega satub defitsiiti jooksev finantseerimine ehk teiste sõnadega: praeguste pensionäride pensioniraha hulk väheneb. Kuna riik on võtnud endale kohustuse hoolitseda oma eakate kodanike eest, siis peab leidma täiendavad vahendid, et ei halveneks praeguste pensionäride olukord. Probleemi lahendusena on jutuks tulnud riigi nimel laenu võtmine tagamaks I samba stabiilsust. Riigi nimel laenu võtmine tähendaks aga välisvõla suurenemist, mis ei ole kooskõlas paljude inimeste nägemusega riigijuhtimisest. Samas ärgem laskem endal unustada, et riik on endale juba kohustuse võtnud. See kohustus ei ole kusagil rahaliselt fikseetud, kuid tegemist on riigi poolt lubatava pensioniga, millele on igal kodanikul õigus. Finantsterminites öelduna on tegemist nö bilansivälise kohustusega, mille suuruseks on hinnatud 115 miljardit krooni. Sisuliselt ei ole vahet, kas teatud hulk sellest kohustusest võetakse bilanssi sisse (emiteeritakse võlakirju, võetakse laenu) või jäetakse endiselt bilansiväliseks. Tulemus on ikka sama. Mis muutub, on tulevaste pensionäride kindlustatus.

Kokkuvõtteks

Kogumispensionide süsteem aitab kaasa ühiskonna summaarse rikkuse kasvatamisele. Pensionifondidesse akumuleeritud vahendid on riigi sunni mõjul investeerimisdistsipliini kooliks. On ju teada fakt, et probleemidele hakatakse lahendust otsima alles siis, kui probleem on käega katsutav. Antud kontekstis - pensioniea kindlustatusele hakatakse mõtlema alles eluas 50 pluss aastat. Kogumispensionide rakendamisel sunniks riik inimesi sellele mõtlema juba 18.aastaseks saamisel

Robert Kitt, LHV